2023. aasta lõpus otsustas valitsus riigieelarvesse lisada kaheksa lisamiljonit õpetajate palkade alammäära tõstmiseks. See aga tähendab, et õpetajate palga alammäära on võimalik tõsta ainult kolm protsenti, kuigi õpetajad nõuavad vähemalt viit protsenti tõusu. Haridustöötajate esindaja sõnul valmistutakse streikima.
«Me ei arvesta ainult alampalka, vaid arvestame iga õpetaja ametikoha kohta palgafondi ja selle palgafondi tõus on 5,7 protsenti, sest diferentseerimisfondi osa peab ka juurde arvutama,» selgitas Kallas. Ta lisas, et loodetakse, et omavalitsused kannavad 5,7 protsenti palgafondi tõusu ka koolide eelarvetesse üle. «Ka koolide eelarvetes tõusevad 5,7 protsenti, mitte ainult alammäära ulatuses. Õpetajad saavad järgmine aasta rohkem kui kolm protsenti [tõusu],» sõnas Kallas.
Ometigi ei ole Eesti Haridustöötajate Liit ja haridustöötajad antud otsusega rahul ning seetõttu jätkuvadki läbirääkimised sellel aastal. Kuna valitsusega pole hetkel kokkuleppele saadud, siis tuldi välja uue streigiuudisega.
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) on väljastanud hoiatuse tähtajatu streigi kohta alates 22. jaanuarist, kui valitsus ei vasta õpetajate palgasoovidele. Streigi ajal pole töötasu maksmine kohustuslik, kuid EHL-i juhi sõnul võib see viia märkimisväärse palgakaotuseni streikivatele pedagoogidele.
Streigi pikkust on keeruline ennustada, kuid EHL juht on väljendanud lootust, et see ei veni pikaks ning ootab valitsuselt lahendust, mis väldiks pikemaajalist streigi olukorda. Varasemalt on haridus- ja teadusministeerium (HTM) avaldanud survet streigi korraldamise vastu, kuid EHL on kinnitanud streigi korraldamise seaduslikkust ning lootust, et valitsus leiab lahenduse enne selle käivitumist.
Reemo Voltri, EHL esimees, väljendas, et valitsusel on võimalus streik ära hoida, leides täiendava rahastuse õpetajate palkadeks, mis oleks investeering riigi tulevikku. Streigi nõue seisneb üldhariduskoolide õpetajate töötasu alammäära tõstmises 1950 euroni kuus.
Streigiga liituvad ka lasteaiad ja kutseõppeasutused toetusstreigiga, tugevdades peastreigi eesmärki. Toetusstreigi eesmärk pole suunatud tööandja vastu, vaid toetab peastreigi eesmärke.
EHL korraldab streigi ajal meeleavaldusi nii Tallinnas kui Tartus, kutsudes kõiki haridusvaldkonna töötajaid liituma ning näitama ühtsust hariduse jätkusuutlikkuse nimel Eestis.
Voltri rõhutas, et streik võib põhjustada ebamugavust ja häireid, kuid see on vajalik samm, et rõhutada õpetajate palgakriisi tõsidust. Ta hoiatas, et valitsuse tegevusetus võib kaasa tuua õpetajate puudusest tingitud tõrkeid haridussüsteemis ning rõhutas vajadust olukorra kiireks lahendamiseks.
Streikide olukorras on märgata pinget õpetajate ja kohalike omavalitsuste vahel seoses töötasu maksmisega streigiperioodil. Ehkki EHL ei kohusta streikivatele õpetajatele töötasu maksmist, võivad mõned omavalitsused keelduda seda tegemast, mis tähendaks pedagoogidele märgatavat sissetuleku vähenemist.
Streigi tõttu võib tekkida ebakindlus õppeprotsessi sujuvuses, kuna streikijad ei pea töökohal viibima ega täitma tööülesandeid. See võib mõjutada õpilaste hariduskogemust ning nõuda asutuste juhtidelt uute töökorraldusplaanide loomist.
EHL-i esimees Reemo Voltri on rõhutanud, et streigi eesmärk pole mitte keegi vastu streikimine, vaid kõigi eest seismine, kellele on oluline haridussüsteemi jätkusuutlikkus. Ta on toonitanud, et streik on viimane võimalus juhtida tähelepanu õpetajate olukorrale ning loodab, et valitsus leiab lahenduse enne olukorra eskaleerumist.
Streigiga seotud meeleavaldused Tallinnas ja Tartus näitavad õpetajate ühtsustunnet ning soovi juhtida avalikkuse tähelepanu haridussüsteemi olulisele rollile ühiskonnas. Samuti on oluline märkida, et streik ei mõjuta mitte ainult õpetajaid, vaid kogu haridusvaldkonda, kaasates erinevaid töötajaid ja asutusi.